[VOT] Vadja keele sõnaraamat

lavõn Ränk K M Kõ S Lu Li J (Po) lavõnõ K M Lu J I (Kett. R-Reg. Ra), g lavõzõõ K S Lu Li J seinapink, lavats (pikk seinaäärne v. seina külge kinnitatud pink e. lavats) | vn лавка у стены или прикреплённая к стене
Lu lavõnõ õli lad́d́a i pittšä nellää jalgaakaa, õli pitšep kui järtšü, nii pittšä kui seinä seinapink oli lai ja pikk, nelja jalaga, oli pikem kui {j.} (= tavaline pink), nii pikk kui sein
I lavõzõᴅ õlivaᴅ niin vot kui siittä i siheɢ kõittš mokomaᴅ suurõᴅ lavõzõᴅ õlivaᴅ siis olid (seina külge kinnitatud pikad) pingid, nii vaat kui siit ja sinna, puha niisugused suured pingid olid
J kahõs seinäz õli lavõzõt pantu kahte seina (kahes seinas) olid (seina)pingid pandud
I ümperi rihta lavõzõᴅ õltii toas olid ümberringi (= kahel pool seinte ääres seina)pingid
Lu lavõzõd i säntšü, näitä nüd et levvä (pikad seina külge kinnitatud) pingid ja (pakkudele asetatud laudadest endisaegne) magamisase, neid sa nüüd (enam) ei leia
M näd on annõttu lahzõlõ voli, meeʙ lautoja i lavõzia möö näe, on antud lapsele voli: ronib (läheb) mööda laudu ja seinapinke
J nõisi lavõzõllõ heitis (seina)pingile
I staruχa hüppii lavõzõlta vanaeit hüppas (seina)pingilt (püsti)
S kui koolõʙ, sis pannaz õlkõijee päälee lavõzõllõõ kui (inimene) sureb, siis pannakse (ta) õlgede peale (seinaäärsele) lavatsile
Kõ pokoinikall lavõzõll õli pää obraazoid́d́ee poolõᴢ surnul oli lavatsil pea ikoonide pool(e)
M õttsamõin lavõn ~ Ränk etsemoin lavõn ~ ülemein lavõn otsmises seinas olev pink
Ränk tšültšü lavõn ~ bokka lavõn külgmises seinas olev pink
■ (liitunult postpositsiooniga в составе композиты:) P lavõzõnalla (seina)pingi all
M razvakomka lavõznalla, tšen tahop se tahd́ip. uhmõr (Set. 17) mõist rasvakamakas (seina)pingi all, kes tahab, see tambib? – Uhmer
M uupakat pantii lavõzõnal̆laa (kodutehtud) saapad pandi (seina)pingi alla.
Vt. ka bokkalavõn, tšültšülavõn, õttsalavõn
Vt. ka lavanõ, lavonõ, lavunõ

uuli Kett. K-Ahl. L P M Lu Li Ra J (K-Al.), g uullõõ M Lu J uulyõ P huul, mokk | vn губа
Lu tševvääl ahavõss tuulõss uulõd lõhkõõvõᴅ kevadel kuivast tuulest huuled lõhenevad
L i parai·ka on jänessell uuli lõhtši praegugi on jänesel mokk lõhki
J roho sirkõll uulõd niku piheᴅ rohutirtsul on lõuad nagu pihid
P uulõt tröllillεä, uulõd on püllüssi huuled on pruntis
Lu uulõd riippiillä (~ rippillää) huuled töllakil
J uulii(t) brillissemä huuli torutama (= mossitama)
P tõmpaab uulõd nagrusuulõ tõmbab huuled naerule (= naeratab)
M pühi nenä, näd lazed natad niku ohjad uulia müö pühi nina, näe lased tati nagu ohjad huuli mööda (jooksma)
M alumõin uuli ~ Lu ala uuli alumine huul
M päälümein uuli ~ ülemein uuli ~ Lu J päälimein uuli ülemine huul
M paksud uulõᴅ paksud huuled
Ra hoikad uulõᴅ kitsad huuled
P sill on rakkoma uulõᴅ sul on ohatanud huuled
Li süntümäpäivässaa on lõhtši uuli sündimisest saadik on (tal) jänesemokk (lõhkine huul)
Ra jänesee uulõᴅ jänesemokk (defektina)
Kõ emääpiimä bõllu kuivannu uulijõõ päält, a täm õpõtab vanapia kk emapiim pole (veel) huulte pealt kuivanud, aga tema õpetab (juba) vanemaid
Lu siä õõt piimä uulõõkaa sa oled (alles) piimahabe (= kollanokk)
M ep tahtonnu vasata, vassazi millõõ uulii õtsõlla ei tahtnud vastata, vastas mulle mokaotsast (= napisõnaliselt, põigeldes)
Lu uulijõõ õttsiloil vassaaʙ vastab mokaotsast.
Vt. ka alauuli, lõhtši-uuli, piimuuli, tröllöuuli, üleuuli